Iga vanema suurim soov ja eesmärk on kasvatada üles lapsed, kes oleksid õnnelikud, edukad ning saaksid iseseisvalt hakkama. Paljud eluks vajalikud oskused ja tarkused võtab laps kaasa just kodust ning seetõttu on tähtis tähelepanu pöörata, milliseid väärtusi ja teadmisi me edasi anname.
Rahatarkus on üks neist olulistest oskustest, milles lastevanematel on suur roll mängida. Seega tuleks üle saada ebamugavusest, mis teemat sageli ümbritseb ja seda just selleks, et laps mõistaks raha väärtust ning oskaks rahaga iseseisvalt ümber käia. Rahatarkus ei teki üleöö, tähtis on järjepidev harjutamine ning väikeste sammudega edasi liikumine lapse kasvamise ja arenemise rütmis. Peamine on, et laps tunneks ennast kaasatuna ja osapoolte vahel oleks täielik usaldus.
Rahal on väärtus
Selleks, et lapse teadvusesse tekiks arusaam, et raha on oluline osa meie igapäeva elust ja et rahal on väärtus, tuleks selgitada ka kõige lihtsamaid rahaga seotud tegevusi. Väikelaste puhul piisab sellest, kui aeg-ajalt nende tähelepanu juhtida olukordadele, kus näiteks maksate poes ostetud kaupade eest. Seda lihtsalt selleks, et laps näeks raha olulisust vahetusprotsessi osana. Nii samm-sammult edasi liikudes saate lapse kasvades teda ka rohkem kaasata ja näiteks ühiselt poes käies arutada, kui palju mingi asi maksab ning mida tuleks hindade puhul jälgida. Esialgu polegi nii oluline, et laps teaks hindu sendi täpsusega, vaid et tal oleks arusaam sellest, et igal asjal on kindel rahaline väärtus.
Oma raha peremees
Selleks, et laps mõistaks raha väärtust ning valikute tegemise olulisust, on hea talle anda taskuraha. Nii õpib ta iseseisvalt rahaga ümber käima ning oma otsuste eest vastutust võtma. Taskuraha suuruse osas kindlaid reegleid pole, seega tasub katsetada, mis just teie peres kõige paremini toimib. Alustada võite pigem väikestest summadest ning siis järk-järgult neid suurendada. Võimaluse korral tasuks eelistada regulaarselt taskuraha andmist, mis aitab õppida planeerimist, raha kogumist ning suurendab samal ajal lapse iseseisvust. Leppige ühiselt kokku, millised on tingimused ning olge järjekindlad.
Järjekindel tasub olla ka siis, kui laps on kuu taskuraha ära kulutanud vaid paari päevaga. Selle asemel, et raha juurde anda, analüüsige üheskoos, mille peale raha kulus. Arutage koos kas need olid mõistlikud ostud või mitte ning missugused on tagajärjed. Nii näeb laps, et ka igapäevased pisikesed kulutused on tähtsad ning mõistab raha kasutamise vastutust ja planeerimise olulisust. Ja ärge unustage last kiita ja tunnustada, kui ta on olnud oma raha kasutamises mõistlik või saavutanud mõne püstitatud eesmärkidest.
Alustada tasuks pigem sularahast, sest nii on kergem piltlikult lapsele seletada raha väärtust ja selle planeerimist. Kui põhitõed on selged ning soovite lapsele antud vastutust suurendada, võtke kasutusele pangakaart. Pangakaardiga on ka teil lapsevanamana lihtsam kulutustel silma peal hoida ning vajadusel limiite muuta. Kindlasti ei tohi unustada lapsele õpetamast, kuidas kaarti turvaliselt kasutada ning mida teha siis, kui see peaks kaotsi minema.
Aga kust raha tuleb?
Kes meist ei oleks kuulnud fraasi, et raha ei kasva puu otsas. Kuigi sageli võib selle lausega kaasneda pigem negatiivne alatoon, siis tegelikult on see oluline õppetund, mida lastele edasi anda. Kõige lihtsam on selgita lapsele töö tegemise ja palga saamise põhimõtteid, kus lihtsustatult öeldes me vahetame oma oskused ja teadmised raha vastu. See kasvatab lapses arusaama, et raha ei kuku sülle niisama ja selle saamiseks peab pingutama.
Et teooria praktikasse rakendada võite sisse seada kodutööde tegemise ja tasu saamise korra või premeerida last oluliste saavutuste puhul kas spordis või koolitöös. See innustab lapsi pingutama. Samas annab see neile ka motivatsiooni võtta enda kanda lisaülesandeid, kui neil on eesmärk, mille jaoks raha koguda. Aga ärge sattuge libedale teele, sest kõik kodutööd ei tohiks siiski olla seotud tasuga, kuna teatud eas võivad lapsed loobuda rahast, et pääseda tüütutest kohustustest.
Väikesed asjad ja suured unistused
Lapsele tasub seletada, et vahetevahel tuleb mõnest väiksemast asjast suuremate unistuste ja soovide nimel loobuda. Suurema eesmärgi seadmine on kõige lihtsam viis õpetamaks säästmist. Mõelge üheskoos välja, mis see võiks olla, mida laps soovib oma raha eest osta ning tehke plaan, kuidas sinna jõuda.
Võite selle jaoks katsetada ja välja mõelda erinevaid meetodeid, näiteks jagades taskuraha mitmesse võrdsesse ossa – üks osa säästmiseks ja teine kulutamiseks. Nii tekib lapsel parem arusaam, kuidas oma raha planeerida ning mida peab tegema selleks, et eesmärke saavutada. Lisaks sellele saate mõelda erinevaid viise, kuidas kulutamiseks mõeldud osa mõistlikult kasutada ja suunata last paremate valikute poole. Milleks osta poest limpsi, kui odavam on kodust kaasa võtta kas vett või morssi? Nii saab lapsele lisaks rahatarkusele õpetada ka tervislikumate valikute tegemist.
Eeskuju
Emal, isal ja teistel lähedastel on tähtis roll laste hoiakute kujundamisel. Lapsed jälgivad oma lähedaste igapäevast rahakasutust ning sealt tekib neil üldine arusaam rahast. Seega, et õpetada oma lastele rahatarkust ning säästmist, pöörake tähelepanu ka enda finantskirjaoskusele. Oluline on kaasata lapsi ka pere rahaasjadesse, et nad näeksid, millised on sissetulekud, kui suure osa moodustavad püsikulud ja kuidas teie säästate raha mõne suurema unistuse täitmiseks.
Rahatarkus on harjumus ning selle juurutamine võtab aega ning eeldab järjepidevust. Kuid üks on selge, kui te panustate laste rahatarkuse arendamisse, siis te annate neile tugeva aluse iseseisvaks eluks.
